Maakleritasu on tasu kinnisvaramaakleri töö eest korteri, maja või muu vara müügi, ostu või üürimise vahendamisel. Selle suurus ja maksmise tingimused ei ole kõigil büroodel ühesugused, mistõttu tuleks võrrelda nii hinda kui ka teenuse tegelikku sisu.
Kuidas maakleritasu kujuneb?
Maakler arvestab pakkumist tehes objekti asukohta, hinda, eeldatavat müügiperioodi, töömahtu ja turunduskulusid. Keeruliste dokumentidega maja või kaugel asuv kinnistu võib nõuda rohkem tööd kui standardses seisukorras linnakorter.
Tasu mõjutavad sageli:
- kinnisvara tüüp ja eeldatav müügihind;
- piirkonna nõudlus ja konkurents;
- fotograafia, video, plaanid ja reklaam;
- näitamiste arv ja ostjate kvalifitseerimine;
- dokumentide kogumine ning tehingu keerukus;
- maakleri kogemus ja büroo tugiteenused.
Kolm levinud tasumudelit
Fikseeritud maakleritasu
Pooled lepivad kokku kindla summa, mis ei muutu koos müügihinnaga. Mudel teeb kulu ette teada, kuid lepingus peab olema selge, mida summa sisaldab.
Protsent müügihinnast
Maakleritasu arvutatakse kokkulepitud protsendina tehinguhinnast. Küsi arvutusnäiteid mitme võimaliku müügihinna kohta ja kontrolli, kas käibemaks sisaldub protsendis.
Astmeline tulemustasu
Kuni kokkulepitud hinnatasemeni rakendub üks tasu ning seda ületavalt osalt kõrgem protsent või boonus. Hästi seatud piir võib huvid ühendada, kuid ebarealistlik lävend või keeruline valem muudab kogukulu raskesti mõistetavaks.
Mida maakleritasu tavaliselt katab?
Täisteenus võib sisaldada turuhinna analüüsi, müügiplaani, kuulutuse loomist, professionaalset fotograafiat, reklaami, ostjatega suhtlemist, näitamisi, läbirääkimisi ja tehingu ettevalmistamist. Need teenused ei kuulu automaatselt iga pakkumise sisse.
Küsi eraldi, kas lisanduda võivad portaalitasud, droonifotod, koristus, energiamärgis, hindamisakt või dokumentide tellimine. Palu pakkumine lõpliku kogusummana.
Millal tekib õigus maakleritasule?
Eesti võlaõigusseadus reguleerib maaklerilepingut, kuid konkreetse tasu tekkimine sõltub sõlmitud lepingust ja maakleri tegevuse seosest tehinguga. Kui tehingut ei sõlmita, võib kulude hüvitamise kohustus tekkida juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud.
Kontrolli lepingust:
- milline sündmus muudab tasu sissenõutavaks;
- mis juhtub, kui ostja loobub või pank laenu ei anna;
- kas tasu tuleb maksta pärast lepingu lõppu maakleri leitud ostjaga tehingut tehes;
- milliseid kulusid hüvitatakse müügi ebaõnnestumisel.
Kuidas maakleritasu võrrelda?
Võrdle vähemalt kolme pakkumist sama teenuste nimekirja alusel. Kõige odavam hind ei pruugi anda parimat netotulemust, kui turundus on nõrk või läbirääkimised vähendavad müügihinda. Abiks on juhend miks võrrelda kinnisvaramaaklereid.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur on maakleritasu Eestis?
Üht seadusega määratud maakleritasu ei ole. Hind sõltub objektist, piirkonnast, teenuse sisust ja kokkulepitud tasumudelist.
Millal tuleb maakleritasu maksta?
Tasu tekkimise hetk sõltub maaklerilepingust. Kontrolli, kas tasu seotakse ostja leidmise, broneeringu, notariaalse lepingu või ostuhinna laekumisega.
Kas maakleritasule lisandub käibemaks?
See sõltub hinnapakkumise sõnastusest ja teenusepakkujast. Küsi alati lõplik kogusumma koos võimaliku käibemaksu ja lisakuludega.